Kodumajapidamise reovesi vajab puhastamist
Piirkondades, kus puudub ühiskanalisatsioon, tuleb igal majapidamisel leida enda lahendus reovee puhastamiseks ja selleks on mitmeid võimalusi. Kuna suvine puhkuste aeg on täies hoos, veedavad inimesed palju aega suvilates, kus ei pruugi ühiskanalisatsiooni olla. Igas kodus tekib heitvett, mida tuleb kindlasti puhastada, enne kui see loodusesse juhtida, kirjutab Keskkonnaameti veeosakonna peaspetsialist Margit Karu.
„Kui reovett ei puhastata ja see satub loodusesse, mõjutab see otseselt meie elukeskkonda. Reovesi rikub põhjavett ja võib põhjustada veekogude seisundi halvenemist. Soovime ju hoida oma elukeskkonna puhta ja tervislikuna ning selleks saab igaüks üht-teist ära teha ka koduses majapidamises,“ selgitab Keskkonnaameti veeosakonna peaspetsialist Margit Karu.
Heitvett saab koguda kas kogumismahutisse, mida regulaarselt tühjendada tuleb, või rajada omapuhasti.
Kogumismahutisse kogumise lahendus pole kõige odavam, kuna reovee äraveo teenuse eest tuleb maksta. Lisaks sellele peab kogumismahuti kindlasti olema lekkekindel, et reovesi välja ei voolaks ja keskkonda ei saastaks.
Reovee puhastamiseks rajatakse ka pinnaspuhasti süsteeme. Kas valida imbsüsteem või filtersüsteem, sõltub sellest, kui kaitstud on põhjavesi.
Imbsüsteemi peab valima juhul, kui on nõutud mehaaniline puhastus. Imbsüsteemis imbub reovesi pinnasesse. Silmas tuleb pidada, et immutussügavus oleks aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m põhjavee tasemest kõrgemal.
Filtersüsteem valitakse juhul, kui nõutud on bioloogiline puhastus. Pinnasfiltri läbinud vesi juhitakse pärast puhastamist veekogusse.
Üks osa pinnaspuhasti süsteemist on septik, mida kasutatakse eelpuhastina. Septik on paak, mille põhja sadestub reovees sisalduv heljum. Ainult septiku kasutamine reovee puhastina on keelatud, et hoida ära looduse reostumise oht.
Omapuhasti rajamine ja heitvee juhtimine pinnasesse pole vee kvaliteedi säilitamiseks lubatud joogiveesalv- või puurkaevudele lähemal kui 50 meetrit. Näiteks kui kaevu ümber oleva hooldusala laius on 10 m, siis kaevu ja immutuskoha vaheline kaugus peaks olema minimaalselt 50+10=60 m. Veehaarde sanitaarkaitseala ja hooldusala nõudeid reguleerib veeseadus. Puurkaevude sanitaarkaitsealade ja hooldusalade kohta saab täpsemat infot Maa-ameti geoportaalist kitsenduste kaardilt.
Omapuhasti rajamine tuleb kooskõlastada kohalikus omavalitsuses.
Kui pinnaspuhastit ei ole võimalik rajada, siis tuleb kasutada heitvee puhastamiseks valmis- ehk kompaktpuhastit. Neid pakuvad mitmed firmad ja valides tuleks arvestada reovee koguseid ja selle koostist. Oluline on ka puhasti regulaarne hooldus.
Allikas: Järva Teataja
