Salvkaevud vajavad regulaarset hooldust ja majapidamiste reovesi puhastamist
Maa pinnast 71% katab vesi, millest vaid 1% on kõlbulik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllumajanduseks. Eestis ei ole joogivee kvaliteedi probleem seni veel väga palju muret tekitanud. Muidugi on ka meil piirkondi, kus tuleb põhja- või pinnasevett enne tarbimist töödelda, et selle kvaliteet paraneks. Majaomanik, kelle kodu ei ole ühise veevärgiga ühendatud, saab oma joogivee kvaliteedi tagamiseks ka ise palju ära teha.
Suvi on lõpusirgel – kontrolli oma salvkaevu, vajadusel korrasta ja remondi! Regulaarne hooldus on vajalik, et kindlustada endale ja oma perele ohutu joogi- ja tarbevesi.
Kui uus kaev on saanud valmis ja vesi majas, ununeb tihti ja pikaks ajaks, kust see vesi majja tuleb. Mõne aja pärast võib tunduda, et vesi pole enam nii hea kui ta seda kaevu rajamise järgselt oli. Mis siis lahti on?
Kodudes kasutatakse tarbevee saamiseks laialdaselt salvkaeve (ka šahtkaev, raketega kaev). Salvkaevu abil saab tarbida maapinnalähedase põhjaveekihi- või pinnasevett.
Kord aastas tuleks salvkaev seestpoolt üle vaadata ning iga paari-kolme aasta tagant tuleks vee kvaliteet üle kontrollida – võtta veeproov ja see uuringuteks laborisse viia.
„Keskkonnaametnikud on päris tihti tunnistajaks asjaolule, et üsna paljud salvkaevud on halvas seisukorras. Lähemal vaatlusel ja ülevaatusel selguvad tüüpilisemad probleemid: kaevurakked on murenenud, vuukidest lekib pinnaseosakesi, raketel on kahjustused külmakergetest. Põhjus võib olla ka selles, et veekindel pinnasekiht ülemise kaevurakke ümber puudub või on ebapiisav, kaevu satub sadevesi veetrassi kaevise kaudu või pinnavesi voolab otse kaevu suudme ja kaane ebatiheduste tõttu,“ selgitas Keskkonnaameti veeosakonna peaspetsialist Toomas Padjus. Lisaks selgub veel, et kaevu puhastamisega pole tegeletud või et kaev on madal ja jääb aeg-ajalt hoopis kuivaks.
Kindlasti vajab regulaarset ülevaatamist ja vajadusel korrastamist salvkaevu ümbritsev hooldusala (10m), kus ei tohi olla vee kvaliteeti ohustavaid objekte/ehitisi või aineid (kemikaalid, väetised, naftasaadused, laudaheitmed jne).
Mida saab teha oma jõududega?
Kui kaev ei anna soovitud koguses vett või kui on selgunud, et kaevuvesi on kasutuskõlbmatu, tuleks kasutada spetsialistide abi.
Asjatundlike kaevumeistrite hooleks tasub jätta:
Kodumajapidamise reovesi vajab puhastamist
Piirkondades, kus puudub ühiskanalisatsioon, tuleb igal majapidamisel leida enda lahendus reovee puhastamiseks ja selleks on mitmeid võimalusi. Kuna suvine puhkuste aeg on täies hoos, veedavad inimesed palju aega suvilates, kus ei pruugi ühiskanalisatsiooni olla. Igas kodus tekib heitvett, mida tuleb kindlasti puhastada, enne kui see loodusesse juhtida.
„Kui reovett ei puhastata ja see satub loodusesse, mõjutab see otseselt meie elukeskkonda. Reovesi rikub põhjavett ja võib põhjustada veekogude seisundi halvenemist. Soovime ju hoida oma elukeskkonna puhta ja tervislikuna ning selleks saab igaüks üht-teist ära teha ka koduses majapidamises,“ selgitab Keskkonnaameti veeosakonna peaspetsialist Margit Karu.
Heitvett saab koguda kas kogumismahutisse, mida regulaarselt tühjendada tuleb, või rajada omapuhasti.
Kogumismahutisse kogumise lahendus pole kõige odavam, kuna reovee äraveo teenuse eest tuleb maksta. Lisaks sellele peab kogumismahuti kindlasti olema lekkekindel, et reovesi välja ei voolaks ja keskkonda ei saastaks.
Reovee puhastamiseks rajatakse ka pinnaspuhasti süsteeme. Kas valida imbsüsteem või filtersüsteem, sõltub sellest, kui kaitstud on põhjavesi.
Imbsüsteemi peab valima juhul, kui on nõutud mehaaniline puhastus. Imbsüsteemis imbub reovesi pinnasesse. Silmas tuleb pidada, et immutussügavus oleks aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m põhjavee tasemest kõrgemal.
Filtersüsteem valitakse juhul, kui nõutud on bioloogiline puhastus. Pinnasfiltri läbinud vesi juhitakse pärast puhastamist veekogusse.
Üks osa pinnaspuhasti süsteemist on septik, mida kasutatakse eelpuhastina. Septik on paak, mille põhja sadestub reovees sisalduv heljum. Ainult septiku kasutamine reovee puhastina on keelatud, et hoida ära looduse reostumise oht.
Kodumajapidamiste heitvee pinnasesse immutamisele kehtivad piirangud sõltuvad samuti põhjavee kaitstusest.
Omapuhasti rajamine ja heitvee juhtimine pinnasesse pole vee kvaliteedi säilitamiseks lubatud joogiveesalv- või puurkaevudele lähemal kui 50 meetrit. Näiteks kui kaevu ümber oleva hooldusala laius on 10 m, siis kaevu ja immutuskoha vaheline kaugus peaks olema minimaalselt 50+10=60 m. Veehaarde sanitaarkaitseala ja hooldusala nõudeid reguleerib veeseadus. Puurkaevude sanitaarkaitsealade ja hooldusalade kohta saab täpsemat infot Maa-ameti geoportaalist kitsenduste kaardilt.
Omapuhasti rajamine tuleb kooskõlastada kohalikus omavalitsuses.
Kui pinnaspuhastit ei ole võimalik rajada, siis tuleb kasutada heitvee puhastamiseks valmis- ehk kompaktpuhastit. Neid pakuvad mitmed firmad ja valides tuleks arvestada reovee koguseid ja selle koostist. Oluline on ka puhasti regulaarne hooldus.
